Täna räägime Triinust

Uurisid Anu Pink ja Heli Kiverik

Täna räägime Triinust. Sanga Triinust.

See uurimislugu sai alguse ühest Fb Rahvarõivagruppi postitatud fotost. Pildil oli vanem naine Läänemaa rahvarõivastes ja kudus kinnast. Kuigi ma polnud seda fotot varem kusagil näinud, oli minu jaoks asi kohe selge – see on ju Sanga Triinu. Miks ma seda Sanga Triinut siis tean?

Väga harva võib arhiivist leida kirjeldusi, mis räägiksid Eesti kindakudujatest nimeliselt. Oskas ju vanasti Eestimaal kinnast kududa igaüks ja näib, et suurepärased kudumisoskused olid juba igal meheleminekuikka jõudnud tüdrukul. Aga on ka mõned erandid. Lausa mitmest allikast võib lugeda, et Vigala kandis elas kuulus kindakuduja Sanga Triinu. Sageli jagatakse siis ka fakti, et ta elas Sanga saunas ja elatas ennast kinnaste kudumisest. Eriliselt tore on muidugi sealtkandi rahva hulgas levinud ütlus – kirju nagu Sanga Triinu seitsmevärviline kinnas.

Paljudes raamatutest ja ka muis.ee lehelt võib leida foto, kuidas Sanga Triinu kinnast koob. See Rahvarõivagrupi lehel olev uus foto tundus nii sarnane sellele levinud fotole, et olin kohe kindel, et tegemist on sama kindakudujaga. Et asja siiski tõendada, tõstsin fotod kõrvuti ja sellest piisas. Mõlemal fotol on kaelas täpselt samad ehted, suure tõenäosusega ka sama kampsun ja ega näojoonedki erine.

ERMis oleva foto juurest leiab veel järgmise info: Kindakuduja – rahvakunstimeister “Sanga Triinu”, Triinu Mirme (sünd. 1884) 1955, eluk. Vigala khk, Jädivere k, Sanga saun.

Kui siis muisis veelgi otsida, siis selgub, et muuseumis on hoiul ka tema vardakott ERM A 566:456 ja selles leidunud poolik kudumistöö.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ausalt öeldes, oli see enam-vähem kogu info kindakuduja Sanga Triinust, kuni sattusime Heli Kiverikuga üle veebi koos mõistatusi lahendama. Selline ühine uurimismaraton on muide väga lõbus :). Ja kaks pead on ikkagi kaks pead, uurimisrühma nutikus niiviisi igal juhul kasvab.

Heli leidis Ajaloomuuseumi kogust Vigala fotograafi Hans Reimeri piltide hulgast foto, millel Sauga talu peretütar Triinu Mirme 20. sajandi algul.

Eesti Ajaloomuuseum AM N 18452

Foto: Reimer, Hans (1872-1959)

Triinu Mirme, Sauga talu peretütar tüüpilises 20. saj. rõivastuses.

Kõrvutame fotosid ja oleme veendunud, et fotol on seesama Triinu noorena. Kuigi mängu tulevad ka juba ebatäpsused. Sanga talu asemel on legendis Sauga talu. Kumb on õige? Aga talletame info, et Sanga saunas elanud kindakuduja oli Sanga talu peretütar. Järjest uut informatsiooni otsides leiab Heli, et muis.ee lehel on mitu kindapaari, mille kuduja on keegi tuntud kindakuduja Triinu Reimer. Ikka Vigala kandist. Kindad on Pärnu- Jaagupi kandist kogunud 1987. aastal Reet Piiri ja Virve Tuubel, aga juures on legend:

Kogutud Pärnu-Jaagupist Vahe talust Libatse külast. Asjad andis Leida Markson.

Kindad kootud Vigala, Vati küla, Sanga talu.

Legend: Triinu Reimer oli tuntud kindakuduja. Sama mustriga kindaid oli müüjal kolm paari, kõik aga erineva värvilahendusega. Kindakuduja uppus Vati jõkke u 1940. a lõpus.

Asi muutub kahtlaseks. Jällegi on tuntud kindakuduja Triinu Sanga talust, aga nimi on hoopis Reimer ja elab mitte Jädivere külas, vaid Vati külas.

Edasi tulevad meie pisikesel uurimisrühmal mängu kõikvõimalikud taustainfo kogumise kohad – kirikuraamatud, elanike loend aastast 1939, vanad maakaardid ja ka geni.com.

Mis siis selgub?

Triinu Mirme on kirikuraamatutes kirjas nimega Riino Mirme ning sündinud on ta 1884. aastal Hannus Mirme ja Mai Mirme kolmanda lapsena. Ootamatult pole aga talu nimi Sanga, vaid hoopis Uhja-Uuetoa.

Kirikuraamat näitab, et ainus perepoeg sureb noorelt ning seetõttu jääb tallu vanim tütar Ann, kes abiellub Tõnis Reimeriga. Triinu ei abiellu ja jääb siis elama ilmselt sauna.

1939. aasta elanike nimekiri:

Sellest nimekirjast ongi näha, et Uuetoa talus elavad 1939. aastal Ann oma poja Eduard Reimeri ja tema naise Ilse Reimeriga ning samas elab ka tema õde Triinu Mirme.

Samas jäävad õhku mitmed küsimused – kuidas sai Sanga talust Uuetoa. Ja kas Triinu Reimer võiks siiski olla ekslikult Triinu Mirme? Samas üks elas justkui Jädivere külas, teine Vati külas. Uurimine jätkub maakaartidega. Ning viib esialgu ummikusse. Jädivere ja Vati vahel näib olevat siiski liiga palju maad, asi ei tundu loogiline. Ja siis selgub, et kaartidel on tegelikult kaks Jädiveret.

Vasakpoolne Jädivere tähis kaardil asub Jädivere mõisa juures ning on väga lähedal ka lipukesega märgitud Vati sillale. Veel üks tähelepanek – Vati jõgi kannab erinevatel aegadel erinevaid nimesid. Ning tagatipuks selgub, et talu, mida me otsime, kannab samuti erinevatel aegadel ning erinevates arhiiviallikates lausa kolme nime Sanga – Uuetoa ja Uhja. Erinevatel kaartidel on talul nimi erinev. Ja see asub tõesti Vati jõe lähedal. Ühel alumisel kaardil on talu nimi Sanga, teisel Uuetoa, kõrval sinisega on näidatud Uhja tee.

Vahemärkusena selgub, et samas talus elas mingil ajal ka fotograaf Hans Reimer oma naise ja lapsega, kes oli juhtumisi Triinu õemehe Tõnis Reimeri vend. Kaldume arvama, et kuna selles talus elasid Reimerid, siis tagantjärgi aastakümneid hiljem Läks kellelgi seal Pärnu-Jaagupis lihtsalt asi sassi ja ta ütles, et ka kindakuduja oli Triinu Reimer Sanga saunast. Kuhu me oma pika jutuga siis jõuda tahtsime? Eks ikka sinna, et Sanga saunas elas ainult üks kindakuduja, kelle nimi oli Triinu Mirme ja kelle kootud kindaidki on ERMi kogus olemas.

Viimase kontrolli teeme etnograafilise arhiivi materjalide põhjal, mille käsikirjad on Lehti Konsini 1961. aasta uurimisretkest Vigala kanti. Ja kust pärinebki jutt Vigala kandi kindakudujast.  EA 80 lk 243-244. Aitäh Liis Luhamaale ja Jana Hindriksonile, kes meid vajalikul hetkel EA pildistusega abistavad.

Sellest kirjutisest on selge, et Triinu Mirme elas Sanga saunas, mis asus Vati jõe ääres ning et Triinu suri aastal 1951. Ilmselgelt on sel juhul vale fotokogus oleva foto dateering 1955. Ning pisut ebatäpne on ka see, et Triinu uppus Vati jõkke 1940ndate lõpul. Tore, et uurimispäevikus on toodud ka kuulus Vigala ohvrikirstukiri, mida Triinu 7 värviga kudunud olevat.

Lõpetuseks aga on meil võimalus sellist kinnast ERMi kogus ka päriselt näha, sest kudujaks märgitud Triinu Reimer on ilmselgelt Triinu Mirme.

Kuigi Triinul polnud järeltulijaid, siis kui Vigala kandis leidub inimesi, kes võiksid midagi täpsustada või ka ümber lükata, oleme tänulikud, kui meile kirjutate.

Uurimine oli pikk ja põnev, aga Vigala kindad on igaljuhul toredad 🙂 Head kudumist!

Lõpetuseks veel väike labajalavalss “Vati jõgi põleb” Eesti Rahvaluule Arhiivist

lindistus aastast 1929. ERA, Fon. 241 Vigala – Eduard Oja (1929)

Ja ka uuem versioon, mille on lindile mänginud Krista Sildoja ja Raivo Sildoja. Kogumik “Päikseline viiulisuvi”. Allikas: http://eestiviiul.rahvamuusika.ee/Kogumik_Paikseline_viiulisuvi_192.htm