20. septembril alustas iganädalane Haapsalu salli kursus Haapsalu linnas, aga oktoobri alguses saavad huvilised Haapsalu pitsikudumise tarkusi õppida Põltsamaal. Õpetama hakkab loomulikult Siiri Reimann. Ja kes seekord veel õppida ei taha, see võib minna Haapsalu lossihoovi salli- ja rätinäitust kaema.

0Taastumiskoolitus Kallisabal. Niiviisi võiks ju nimetada kolme pühadejärgset päeva, mille jooksul toimus ainult 3 tegevust – söömine, magamine ja KÄSITÖÖ ja ei mingeid argiseid kohustusi. Mõne jaoks võiks see ju tunduda ka piinalaagrina, aga kui ikka vabatahtlikult tuldud, siis ilmselt mitte. Käsitööpäevad venisid jälle vähemasti 14-tunnilisteks ja vaatamata Kallisaba ümber laiuvale imelisele loodusele ei raatsinud keegi seda ilu imetleda. Keegi ei tõstnud oma silmi kudumis- või tikkimistöölt (kõrvaltvaataja ütleks nüüd – hullud). Ja mis siis, vahel võibki natukene hull olla. Loobuda tikkimispsitete ja kudumisnippide nimel spordist, saunast, jalutuskäigust, kaasavõetud raamatust …

See, kuhu ma Kallisabal sattusin, oli täiesti erinev maailm sellest, mis mu ümber iga päev on. Pühapäeval astusin lõpuks poole-aastasest Laulukarusselli-tuurist maha, jõudes Karliga kooli- linna-, maakonna- ja kahe televooru võiduga finaalini. Mis siis, et kohta ei saanud, minu jaoks oli ta ammu võitnud. Nüüd jälle koolis olles räägivad lapsed, kus nad vaheajal kõik reisimas on käinud ja mina kuulutan siis ka uhkelt, et aga mina reisisin ühte muinasjutumetsa, kus päevad ei olnudki nagu päris päevad, vaid see oli kõik üks muinasjutt. Just sellises muinasjutus ma tahaksingi elada, kus ei pea kogu aeg endast andma ja kellelegi oma andekust või taset tõestama, vaid saab olla ise enda sees ja omaette. Mulle meeldis see vägavägaväga, et ma ei pidanud rääkima, vaid sain kaua tasakesi olla oma mõtetega. Vaatasin kogu mängu ilu justkui kaugemalt, jälgisin ja imetlesin inimesi enda ümber ja muudkui imestasin, mida inimesed oskavad! Mul ei ole olnud aega uuesti vardaid kätte võtta, sest neljapäeval on Viljandi koolis 2 arvestust ja reedel ka 1. Ja tööpäevad koolis ja muusikakoolis on õhtul 6-ni. Aga Kallisabalt koju tulles oli külas mu õde oma noorima tütrega ja sain hetke olla ikka väga populaarne oma väikeste imeliste tööproovidega. Mõtlen praegu, et äkki nägin ma seda unes, see tundub distantsilt veel imelisem. Aga peab vist ikka uskuma, sest lõngakott punnitab nurgas siiani ja tõestab, et on tegija mees (või naine). Aitäh Saara ja Anud ja kõik teised, kelle nimesidki ma ei tea, see oli väga ilus olemine!!! Tea

08. JAAN  •  TEA SAAR