Saara kudumiskool kutsub sind Eesti moodi kuduma! Igas videos on üks töövõte, mida on Eestis osatud juba 150 aasta eest, aga mida on väga tore kasutada ka täna. Kudumine on maailma kõige toredam hobi 🙂
Videote valmimist toetas Eesti Kultuurkapital.
Tavaline loodus
See on kõige tavalisem silmuste loomise viis, mida Eestis kasutatakse.
Õpetab Anu Pink.
Vitsaline loodus
Vitsalise loodusega on alustatud väga paljusid Eesti etnograafilisi kudumeid. Eriti iseloomulik on see Muhu, Kihnu, Läänemaa jt esemetele.
Õpetab Anu Pink.
Kahe lõngaga topeltloodus
Selline loodus oli vanasti levinud eelkõige Hiiumaal ja Saaremaal. Kuna topeltloodus on veniv ja tugev, sobib see hästi sokkide ja sukkade, aga miks ka mitte kinnaste alustamiseks.
Õpetab Anu Pink.
Ühe lõngaga loomine
Sellist harvaesinevat, aga toredat loomisviisi võib kohata Virumaa sokkidel, aga ka mõnel Viljandimaa vanal kindal.
Õpetab Anu Pink.
Kahe lõngaga paarikaupa loomine
See vetruv ja eriti sooniku alustamiseks sobiv loomisvõte hakkas Eestis levima 20. sajandi keskel.
Õpetab Anu Pink.
Keerdsilmustega rahvuslik soonik
Keerdilmuselises soonikkoes kampsuneid kooti 19. sajandil nii Saaremaal kui Hiiumaal. Õpime sellist soonikut kuduma edasi-tagasiridadena.
Õpetab Anu Pink.
Silmuste märkamatu kasvatamine
Õpime kahel erineval moel silmuseid juurde kasvatama. Seda läheb vaja näiteks kinda, soki vm kudumisel, kus kasvatuskohad ei peaks silma torkama.
Õpetab Anu Pink.
Keerukord
Keerukord ehk keerurida on kõikjal Eestis kasutusel olnud kudumisvõte, mille võib kududa nii ühe- kui ka kahevärvilisena. Keerukord aitab vältida eseme serva rullumist, teeb selle tugevamaks ja ühtlasi kaunistab.
Õpetab Grete Küppar.
Keeratud vits ehk Kihnu vits
Keeratud vits on tuntud ka Kihnu vitsa nime all, sest just Kihnus on selle kudumine järjepidevana tänaseni säilinud, samas on sellist vitsa kinnastele, sukkadele ja sääristele varasematel aegadel kootud peaaegu kõikjal Eestis. Keeratud vits aitab vältida eseme serva rullumist ja kaunistab mistahes esemeid.
Õpetab Grete Küppar.
Tagid, nupid ja pakud
Paljudel Kihnu ja Muhu esemetel võib kohata mustrite vahel väikseid ridamisi nupsukesi, mida Kihnus nimetatakse tagideks ja Muhus nupireaks. Õpime neid kuduma.
Õpetab Anu Pink
Träpsurida
Träpsurida on üks tore pisikene detail, mille võib kududa kindarandmesse, sokisäärele või ka mujale, kas kirjatud koele lisaks või ka ilma.
Õpetab Anu Pink
Tavaline vits
Vits ehk horisontaalne silmusterida võib kududa nii ühe- kui ka mitmevärvilise. Vitsaridu võib leida paljudelt Ruhnu kudumitelt, aga ka näiteks Audru kirikinnastelt.
Õpetab Anu Pink.
Auguread ehk herned ehk kadriksed
Värviline või ka valge hernerida kooti enamasti keerukordade või ripsiridade vahele kas suka ülemisele servale või kindarandmele.
Õpetab Grete Küppar.
Kirjamine ja pikkade lõngajooksude sidumine 1
Kirjamine ehk mitmevärvilise mustri kudumine nii, et vasaku käe nimetissõrmel on ainult üks lõng. Õpime, kuidas sel juhul lõngu hoida ja pikkade lõngajooksude vältimiseks lõngu siduda.
Õpetab Anu Pink
Kirjamine ja pikkade lõngajooksude sidumine 2
Kirjamine ehk mitmevärvilise mustri kudumine nii, et mõlemad kirjalõngad on korraga vasaku käe sõrmedel. Õpime, kuidas sel juhul lõngu hoida ja pikkade lõngajooksude vältimiseks lõngu siduda.
Õpetab Anu Pink
Kirjamine ja pikkade lõngajooksude sidumine 3
Kirjamine ehk mitmevärvilise mustri kudumine nii, et üks lõng on vasaku ja teine parema käe nimetissõrmel. Õpime, kuidas sel juhul lõngu hoida ja pikkade lõngajooksude vältimiseks lõngu siduda.
Õpetab Anu Pink
Pahempidiste silmustega kirjamine
Mulgimaalt on pärit mõned vanad kindad, mille randmetel võib kohata pahempidiste silmustega kirjatud mustrit. See üsna eriline kirjamismoodus väldib samal ajal ka randme rullimist.
Õpetab Anu Pink.
Tihedalt kudumine
Näpunäiteid neile, kes soovivad tihedalt kududa, näiteks Muhu sukki või kindaid. Kuidas muuta oma kudumist nii, et tulemus liiga suur ei tuleks.
Õpetab Anu Pink.
Roosimine
Roosimine on eelkõige Eestile omane kudumistehnika, mille puhul muster moodustub töö ette ja taha tõstetavatest mustrilõngast. Roositud motiivid meenutavad tikandit, kuid on ometigi kootud. Kudumisel on olulised paar nutikat nippi :).
Õpetab Anu Pink.
Vikeldamine, vikkel paremale
Eesti kindad ja sukad on kootud tihedalt, aga vikeldamine võib tiheda koe puhul osutuda üpriski tülikaks. Anu Pink soovitab vikeldamise puhul kasutada siis sellist võtet ja vikeldatud kinnaste kudumine võib sulle kohe meeldima hakata :).
Õpetab Anu Pink.
Vikeldamine, vikkel vasakule
Eesti kindad ja sukad on kootud tihedalt, aga vikeldamine võib tiheda koe puhul osutuda üpriski tülikaks. Anu Pink soovitab vikeldamise puhul kasutada seda võtet ja vikeldatud kinnaste kudumine võib sulle kohe meeldima hakata :). Eriti kasulik on just see võte Ruhnu kinnaste vikeldamisel, kus on vaja viklisilmusel vaja koht vahetada õhksilmusega.
Õpetab Anu Pink.
Nupiline kude
Nupilist kudet ehk pärlpatenti on kõige rohkem kootud Muhu saarel, kus selles koes tehti nii meeste kui ka naiste kampsunid ehk vatid. Seda toredat nupsulist pinda on lihtne kududa ja see sobib paljude esemete valmistamiseks.
Õpetab Anu Pink.
Maokirja kudumine
Seda toredat kärjelist pinda on lihtne kududa ka algajal, sest korraga on kasutuses vaid üks lõng, samas tulemus on ikkagi ilus värviline. Eestlased on sellele koele nime “maokiri” pannud looma mao sisepinda silmas pidades.
Õpetab Anu Pink.
Lapiline kude
Lapiline kude on praegu kogu maailmas populaarne kudumistehnika, aga Eestis kooti seda kindarandmetele ka juba 19 sajandi teisel poolel.
Õpetab Anu Pink.
Tõstamaa narmad
Vanadel Tõstamaa sõrmkinnastel on randmetel pisikesed värvilise narmaread.
Õpetab Anu Pink.