Mida meie metsas tegime?

Metsa taga on Metsajõe ja seal on Saara Suvekool. Vaid kord aastas, vaid neile nobedatele, kes jõudsid ennast eriti kiiresti kooli kirja panna. Õpetajateks on selles koolis tavapäraselt Saara Kirjastuse raamatute autorid Anu Kabur, Siiri Reimann ja Anu Pink. Mis neid inimesi sinna metsataha ajab?

Lühidalt öeldes on see üks sanatoorium neile, kes iga kell vahetavad kõik tööd tikkimise või kudumise vastu. Just seetõttu seal koolis muud ei toimugi – ainult söömine, magamine ja tikkimine-kudumine. Viimane on kindlalt ülekaalus, kuigi aegajalt on lubatud ka magada ja süüa saab Metsajõel niikuinii piisavalt. Ühesõnaga meil oli tore Suurvormide Suvi. Sest just sellist nimetust kandsid kolm korraga toimuvat koolitust. Kes tegi algust suure värvilise Muhu tekiga, kes suure pitsilise kleidi või Eestimaise kampsuniga.

Paneme siia fotomeenutuse neist kolmest toredast päevast ja kolmekümnekolmest toredast tikkijast-kudujast. Jääme ootama järgmist suvekooli…

Saara läks metsa

Saara läks metsa ehk täpsemalt öeldes Metsajõele. Ja eile tulime jälle metsast välja. Järjekordne Saara Suvekool on lõppenud. Pätti tehti päeval ja pätti tehti ööhämaruses. Kudumine on muidugi ka tore töö, eriti kui seda saab teha näiteks viiuli- või kandlemängu saatel. Uskumatult usinad on need meie õppurid – kolmanda päeva hommikuks hakkas mõnel juba teine pätipaar valmima ja kinnastele sõrmed kerkima. Üle sai vaadatud ka kõrvalasuv Laupa mõis ning oma keha nuumatud Metsajõe Puhkemaja heade söökide ning saunamõnudega.

Nii nagu ikka, jagasid suvekoolis õpetusi Saara Kirjastuse raamatute autorid Anu Kabur, Siiri Reimann ja Anu Pink.

Uus suvekool (või isegi talvekool) tuleb sama kindlalt nagu esimene lumi ja suvesoe!

Pätikoolitus Saara suvekoolis

Pätikoolitus Saara suvekoolis

Pätikoolitus Saara suvekoolis

Pätikoolitus Saara suvekoolis

Pätikoolitus Saara suvekoolis

Pätikoolitus Saara suvekoolis

Pätikoolitus Saara suvekoolis

Pätikoolitus Saara suvekoolis

Koekirjaliste kinnaste koolitus

Koekirjaliste kinnaste koolitus

Koekirjaliste kinnaste koolitus

Koekirjaliste kinnaste koolitus

Koekirjaliste kinnaste koolitus

Koekirjaliste kinnaste koolitus

Saara suvekool 2015

Saara suvekool 2015

Õhtune musitseerimine

Õhtune musitseerimine

Loominguline segadus

Loominguline segadus

Saara suvekool

Saara suvekool 2015

Õhtune jalutuskäik

Õhtune jalutuskäik

IMG_5862

Ekskursioon Laupa mõisasse

Ekskursioon Laupa mõisasse

Laupa mõis

Laupa mõis

Suvekool 2014

Jah, see kordus jälle – planeeritud 24-tunnisest koolitusest sai täiesti märkamatult nii umbes 44-tunnine. Aga mis teha, kui ikka on tahtmine TEHA, seda va kudumise ja tikkimise asja, hommikust ööni ja söögist söögini. Aga päevade sisu oli ikka pisut uus – lilledest said kärbsed ja sokkidest sõrmikud, lisaks kõiksuguseid unustusehõlma vajunud Eesti pitse.
Ühesõnaga Saara suvekool on selleks korraks lõppenud, paras aeg hakata talvekooliks sõrmeotsi ravima.

Kohtumiseni talvekoolis:)

Sügisel on eriti sobilik Haapsalu salli kududa!

20. septembril alustas iganädalane Haapsalu salli kursus Haapsalu linnas, aga oktoobri alguses saavad huvilised Haapsalu pitsikudumise tarkusi õppida Põltsamaal. Õpetama hakkab loomulikult Siiri Reimann. Ja kes seekord veel õppida ei taha, see võib minna Haapsalu lossihoovi salli- ja rätinäitust kaema.

Haapsalu salli koolitus

Tulime metsast välja

Eile lõppes Kallisabal Saara Käsitöökooli teine suvekool.

Me lubasime seekord, et ei sunni kedagi öö läbi kuduma ja tikkima. Inimesel olgu vaba tahe otsustada, mida ta oma ajaga Kallisabal peale hakkab:) Nagu arvata oligi, ei tulnud sellest jälle midagi välja, sest keegi EI tahtnud lihtsalt tööd ära lõpetada.
Kudumine ja tikkimine on ilmselt siiski kaks parimat tegevust maailmas! Õnneks on võimalik neid tehes ka juttu vesta ja laulda.

Kohtumiseni järgmises talve-suvekoolis. Selleks ajaks on kindlasti  lõhki kootud ja tikitud sõrmeotsad paranenud ja hing vajab puhkust, mis koosneb ainult käsitööst.

Talvekooli piilunurk

0Taastumiskoolitus Kallisabal. Niiviisi võiks ju nimetada kolme pühadejärgset päeva, mille jooksul toimus ainult 3 tegevust – söömine, magamine ja KÄSITÖÖ ja ei mingeid argiseid kohustusi. Mõne jaoks võiks see ju tunduda ka piinalaagrina, aga kui ikka vabatahtlikult tuldud, siis ilmselt mitte. Käsitööpäevad venisid jälle vähemasti 14-tunnilisteks ja vaatamata Kallisaba ümber laiuvale imelisele loodusele ei raatsinud keegi seda ilu imetleda. Keegi ei tõstnud oma silmi kudumis- või tikkimistöölt (kõrvaltvaataja ütleks nüüd – hullud). Ja mis siis, vahel võibki natukene hull olla. Loobuda tikkimispsitete ja kudumisnippide nimel spordist, saunast, jalutuskäigust, kaasavõetud raamatust …

 

See, kuhu ma Kallisabal sattusin, oli täiesti erinev maailm sellest, mis mu ümber iga päev on. Pühapäeval astusin lõpuks poole-aastasest Laulukarusselli-tuurist maha, jõudes Karliga kooli- linna-, maakonna- ja kahe televooru võiduga finaalini. Mis siis, et kohta ei saanud, minu jaoks oli ta ammu võitnud. Nüüd jälle koolis olles räägivad lapsed, kus nad vaheajal kõik reisimas on käinud ja mina kuulutan siis ka uhkelt, et aga mina reisisin ühte muinasjutumetsa, kus päevad ei olnudki nagu päris päevad, vaid see oli kõik üks muinasjutt. Just sellises muinasjutus ma tahaksingi elada, kus ei pea kogu aeg endast andma ja kellelegi oma andekust või taset tõestama, vaid saab olla ise enda sees ja omaette. Mulle meeldis see vägavägaväga, et ma ei pidanud rääkima, vaid sain kaua tasakesi olla oma mõtetega. Vaatasin kogu mängu ilu justkui kaugemalt, jälgisin ja imetlesin inimesi enda ümber ja muudkui imestasin, mida inimesed oskavad! Mul ei ole olnud aega uuesti vardaid kätte võtta, sest neljapäeval on Viljandi koolis 2 arvestust ja reedel ka 1. Ja tööpäevad koolis ja muusikakoolis on õhtul 6-ni. Aga Kallisabalt koju tulles oli külas mu õde oma noorima tütrega ja sain hetke olla ikka väga populaarne oma väikeste imeliste tööproovidega. Mõtlen praegu, et äkki nägin ma seda unes, see tundub distantsilt veel imelisem. Aga peab vist ikka uskuma, sest lõngakott punnitab nurgas siiani ja tõestab, et on tegija mees (või naine). Aitäh Saara ja Anud ja kõik teised, kelle nimesidki ma ei tea, see oli väga ilus olemine!!! Tea

08. JAAN  •  TEA SAAR

Suvekooli piilunurk

Äsja lõppes Saara esimene Suvekool.

Kolmepäevane koolitus venis vähemasti viiepäevaseks, aga kõik läbisid selle siiski kolme päevaga, ehk lühidalt öeldes meie suvekooli saabunud toredad näputööaustajad ei raatsinud peaaegu ühtegi minutit tegeleda millegi muu kui kudumise ja tikkimisega, ületades ilmselgelt planeeritud 24 õppetundi.

Saara Suvekool on selleks korraks lõppenud. Suur tänu Kallisaba perele, Musta täku tallile, matkajuht Meelisele, bussijuhile ja kõigile OSALEJATELE. Te olite väga tublid!

Kasutades suvekoolis käibel olnud karmi kõnepruuki oleks praegu kohane öelda “Jätka nüüd ise…”:)

Kohtumiseni järgmistel koolitustel!

Tööd alustab Saara Käsitöökool

Miks me seda teeme? Eks ikka armastusest käsitöö vastu ja et meid käsitööpisikuga nakatunuid oleks aiva rohkem.