Kohe algab Saara sügisene järjejutt “Kuidas sünnitada Saaremaa kampsunit?”

Ütleme kohe ette, et see ei saa olema üks kerge sünnitus, aga me võime pingutada koos 🙂

Teie isiklikuks ämmaemandaks hakkab olema Anu Pink, aga kohale ta Teie juurde siiski ei sõida, kõik näpunäited saab kätte sellest ilmuma hakkavast järjejutust.

Osa nr 1 – hoovõtt

Ma ei tea, kas te olete kunagi mõelnud, et tore oleks rahvarõivaste juurde kanda kootud kampsunit. Sellist, mis passiks kokku triibuseelikuga, oleks iga ilmaga mugav selga panna ning võimaldaks kasvõi kätega vehkida või isegi ühe liigse koogitüki süüa – küll ta siis venib :).

Saaremaal on kirjelduste järgi üsna igas kihelkonnas sääraseid kehakatteid emastele inimsetele kootud (väga vanasti oli saarlaste kõnepruugis emane ja isane inimene täiesti tavaline ja seda ilma igasuguse halvustava toonita). Kahjuks pole saarlaste kootud kampsuneid vanast ajast rohkem järel kui üksainumas tumesinine eksemplar Soome Muuseumis ja see on kootud Kärla kihelkonnas. Kärla on muidugi tore kant, aga kirjalikud ülestähendused ja ka mõned fotod näitavad, et üsna samasugused nägid Saaremaa kampsunid välja ka mujal. Mistõttu pole mingi patt Selle Kärla kampsuni järgi omale ihusoojendaja kududa ka näiteks Kihelkonna, Kaarma või Püha vm kiutkuue (loe triibuseeliku) kõrvale. Ja üleüldse pole ju keelatud seda ka niisama teksapükste või mistahes muu rõivaga koos kanda :).

Mustjalas oli varrastega kootud kampsuni lõng potisinistest villadest. Mustjala

Kiutude kuubedega kanti potisiniseid varrastega kootud kampsoneid ja sitsipluuse. Mustjala

Pühas kanti kiute kuubi punase-sinise-musta-rohelised kiudud mustal põhjal. Sarnase kuuega kanti pluusi ja vardakampsuni. EA 48

Kampsun on juba aasta 30 eest (kirjutatud 1926) tarvituselt ärajäänud. Tema nime on pärinud villane varrastega kujutud potisinine kampson. Karja , EA 12

Suvel kanti jaki all pluusi, talvel varrastega kootud kampsuni. Kihelkonna, EA 50

Emal oli lammaskarva hall varrastega kujutud kampun, see oli pika käistega, mahapööratud väikese kraega, eest nööbitav. Kanti ka kirikus. Kaarma, EA 69

Emal kampsun oli näpuga kootud. Kaarma, EA 69

Kampson kooti varrastel villasest lõngast. Kampsunid olid ühevärvilised – punased  (värviti madaraga), rohelised (värviti kaselehtedega), mustad (värviti lepakoore ja sinikiviga), pruunid (värviti kivisamblaga). Lõikelt oli ta sirge, varrukas samuti, varruka suu kooti kitsamaks. Püstkrae oli kootud. Eest kinnitati nööpidega. Kihelkonna, EA125

Sellel Axel Olai Heikeli fotol, mis on tehtud aastal 1901, lähevad kaks Kihelkonna naist pruudiande korjama. Enne pulmi käidi mööda küla veimede valmistamiseks villu ja ka esemeid korjamas. Suuremasse kotti pandi annid ja väiksemast, uhkelt kaunistatud tubakakotist anti siis tänutäheks näpuotsaga ninatubakat :).  Naistel on seljas kenad tumedad kujutud kampsunid ja kurduskuued.

ERM Fk 127:2

Nüüd siis asja juurde

Soome Muuseumis asuv Axel Olai Heikeli kogutud Kärla kampsun kannab numbrit SU4002:440 ja märget “Keertud silmadega kujutud. Kanti koos kurduskuuega”.

Kärla kampsun SU4002:440

Kampsunil on taljesse hoitud joon, üsna lahedad varrukad ja kaunilt kasvatatud sabaosa. Õlgadel on vikeldatud õlarihmad ja sees linasest kangast tugiribad. Kampsun on kootud keerdsilmuselise soonikuna tihedalt ja üsna peenikesest lõngast.

Kui sinu soov on nüüd kindel, et sina sellist kampsunit tahad sünnitama hakata, siis mida selleks vaja oleks?

1. Villast lõnga, mida kulub 500-650 grammi olenevalt kandja mõõtudest (ehk siis 10–13 tokki, mis on 50g). Millist lõnga parimaks pidada, on maitse küsimus. Lõng ei tohiks olla eriti jäme. Meie valisime näidiskampsuniks tumesinise Norra päritolu täisvillase lõnga “Hea vanamoeline lõng”, sellest jääb kude ilus tihe, naturaalse moega ja pärast psesmist ka parasjagu pehme (saadaval Saara veebipoes) Kududa võiks ka kodumaisest lõngast jämedusega 8/2, aga kindlasti võiks enne proovida värvikindlust. Kes eriti peent kudet tahab, võiks valida  ka lõnga jämedusega 10/2. Seda kulub kaaluliselt kindlasti veidi vähem.

2. Vardaid nr 2. Kasutada võiks metallvardaid (ka vanasti kooti metallvarrastega). Meie absoluutne lemmik selle töö jaoks on Addi metallist ringvardad nr 2 (kereosad) ja Addi metallist sukavardad nr 2 (varrukad). (on ka saadaval Saara veebipoes). Kui neid asju seal veebipoes enam müügil pole, kirjuta oma soovist meie müügikorraldajale mariliis@saara.ee

3. 13 ilusat ümarat nööpi.

4. Jupike ruudulist (või mõnda muud toredat) villast riiet püstkrae jaoks ja natuke linast riiet sisemisteks tugevdusteks.

Järgmine osa meie järjejutust räägib sellest, kuidas endale maailma parim Saaremaa kampsuni lõige meisterdada.

0 vastus(t)

Lisa kommentaar

Ühine
aruteluga

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga