Saara järjejutt nr 11 – nööbid ette

Sügisjutust on täiesti sujuvalt saanud kevadjutt, aga kampsun on ka peaaegu valmis – jäänud on ainult veel krae, nööpaugud ja nööbid.

Esmalt näitame teile, kuidas need pisikesed, aga olulised detailid originaalil välja näevad ja siis vaatame järjest, kuidas need tehtud on.

Alustada tuleks sellest, et esmalt on mõlema hõlma alla kinnitatud väikeste peitpistetega linane riideriba. See on vajalik selleks, et hõlmad püsiksid korrektses vormis ja nööbid-nööpaugud kudet välja ei venitaks.

Originaalil näevad linased ribad hõlma servas välja nii.

Leia üks õhemat sorti linane kangas ja pese see kindlasti läbi, et vältida riide hilisemat kokkutõmbumist. Lõika siis riidest kaks 6–7 cm laiust riba, keera mõlemad servad tagasi ja kinnita riba väikeste pistetega hõlma serva alla nii, et riie jääks vasakul hõlmaserval umbes 1-2 mm servast eemale, paremal hõlmal võiks riie ulatuda täpselt servani. Soovitaksin õmmelda tumesinise niidiga.

Nüüd on järjekord nööpaukude käes.

Nöörist nööpaugud

Olgem ausad, selliseid nööpauke näen ma esmakordselt! Aga need on toredad.

Nööpaugu saamiseks on esmalt punutud kampsunilõngast tihe palmik ja seejärel on see õmmeldud servale kogu pikkuses nii, et nööpaugu kohtadele on jäetud palmik servast kaarena eemale hoidma. Väga eriline viis serva töötlemiseks! Õmmeldud on tihedate pistetena ja nööpaukude mõlemas otsas tuleb kindlasti teha veel mitu lisapistet. Originaalil on õmmeldud linase niidiga, aga praegu võiks seda teha tumesinise niidiga, paistab vähem välja!

Nööpaugud on moodustatud hõlma servale õmmeldud tihedast palmitsetud paelast.

Kuidas teha tugevat palmiknööri?

Kui niiviisi palmitseda värviliste lõngadega, saab sellise toreda kalasabapaela, mida selle kampsuni juures küll vaja ei ole 🙂

Alusta palmitsetud paela tihedalt hõlma servale õmblemist alumisest otsast. Nööpaukude kohad on tark enne mõne niidipistega tähistada. Originaalil on ees 10 oranžikat nööpi pluss krael veel üks must nööp. Meie kampsunile tuli 9+1. Alumine nööp on üsna alumise serva lähedal ja ülemine üsna ülemisel serval. Kui oled õmblemisega üles jõudnud, jäta ülejäänud paelake esialgu ootele, sest ka krae servale tuleb viimane nööpauk teha.

Kampsuni krae

Sellel kampsunil on riidest krae, mis originaalil on väljast mustast ja seest veidi ruudulisest villasest riidest. Selles osas võib endale lubada ju ka väikest varieerimist, sest eks vanastigi pandi just selline riideriba, mida leida oli. Nii saigi nüüd väljapoole must villane ja sissepoole triibuline teksa (et vastu kaela mõnusam oleks).

  • Krae tuleks lõigata pisikese kaarega ja kindlasti kampsuni kaelusest veidi lühem ja kaelaümbermõõdust veidi pikem.
  • Esmalt on krae parem pool asetatud vastu kampsuni paremat poolt ja kudet ühtlaselt jaotades tihedalt kinni õmmeldud (kui tõesti ei viitsi käsitsi õmmelda, siis selle õmbluse võib ka masinaga teha).
  • Seejärel on krae ülemine serv tagasi keeratud ja tehtud käsitsi tikkpisterida ülespoole rohelise ja allapoole roosa niidiga (originaalil on need värvid küll märksa lahjamad:)).
  • Nüüd on paras aeg moodustada nööpauk ka kraele ning ülejäänud palmikuots sissepoole kinnitada ja vajadusel lõigata.
  • Alles kõige lõpuks on sissepoole väikeste pistetega kinnitatud krae vooder.
  • natuke võib kraed aurutada ka.

Nüüd pole muud kui nööbid ette õmmelda! Paras nööbi läbimõõt oleks 1,6-1,8 (2) cm. Sellel kampsunil lähevad nööbid küll ilmselt vahetusse, sest originaaliga sarnaseid ei õnnestunud siiski leida ja muidu igati sobilikud metallnööbid osutusid oma 1,4 cm läbimõõduga veidi väikeseks.  Lähipäevil suudame ehk korraldada ka pidulikumad – kampsun seljas – presentatsiooni pildid, aga ütleme juba ette, et kaua tehtud kaunikene on igati kantav rahva rõivas :).

Saara järjejutt nr 9 – Saaremaa kampsuni õlarihmad

Meie järjejutt hakkab jõudma kulminatsiooni 🙂

Täna võime ka täpselt öelda – keskmise ümbermõõduga (nr 44) ja keskmisest lühema saarlase kampsuniks kulus täpselt 11 tokki (550g) tumesinist lõnga nimetusega “Hea vanamoeline lõng”

Võimalik, et kampsuni lõplikku valmimist kiirendab praegune inimesi isoleeriv olukord. Kui ikka pole võimalik kohtuda oma sõpradega ja pole võimalik minna teatrisse ja kohvikusse ja isegi poodi minekut peaks vältima, siis on just õige aeg vestelda varraste ja oma Saaremaa kampsuniga.

Ja isegi kui sa selle kampsuni tegemist alustasid ja siis kolmandal kudumispäeval selle kõrvale heitsid kui asja, mille nimeks on Issandkuiigavjatüütutöö, siis nüüd võib selle kusagilt korvipõhjast ometigi välja koukida ja uskumatu küll, see kampsun võib isegi valmis saada.

Ja isegi kui sa juba kohe mõtlesid, et pole mul aega sellist asja kududa, siis nüüd võib selle töö ikkagi ette võtta, sest aega meil kudumiseks ju on ja järjejutu võib alati algusesse kerida.

Aga nüüd siis asja juurde. Kui sinu kampsuni hõlmatükid valmivad, siis ära õlale jäävaid silmuseid maha koo, vaid pane need lõngale ootele. Sama tee ka seljaosa lõpetamisel – õlal olevad silmused tõsta abilõngale.

Nüüd on seis selline:

Saaremaa kampsuni õlarihmad

Õlarihm on üks täiesti Saaremaine sõna. Niiviisi nimetasid saarlased ka rahvarõiva särgi õlaosa, mis meie hilisemas keelepruugis on nimeks saanud õlalapp. Ka sellel keerdsilmuselise soonikuga kampsunil on õlarihmad. Päris täpselt pole ju teada, kas need tehti kampsunile toreduse pärast või selleks, et õlg välja ei veniks, aga usutavasti peeti silmas mõlemat. Õlarihmal on pisike kena viklikiri, mis samas hoiab rihma pikkupidi välja venimast.

Kõige nutikam asi õlarihma puhul on aga see, et selle kudumise ajal ühendati hõlmatükk seljatükiga ilma õmbluseta. Sellist silmapaistvalt uhket tehnilist lahendust võib märgata ka Johannes Pääsukese 1913 aastal tehtud fotol “Sõrulased keskhommikut söömas” ERM Fk 214:288.

Detail Pääsukese fotost. Pildil oleval 90-aastasel Hindrek Puupul on seljas kampsun, millel kena palmikumustriga õlarihm.

Meie kootaval Saaremaa kampsunil hakkab õlarihm lõpuks välja nägema selline. On ju kena!

 

Õlarihma kudumine

1. Esmalt tõsta nii hõlma- kui seljaosa õlal olevad silmused ühele ringvardale ja loo nende vahele 18 uut silmust.

Õlarihma alustamine

2. Edasi alusta õlarihma silmuste kudumist edasi-tagasi ridadena, kusjuures iga rea lõpus koo õlarihma viimane silmus kokku õlasilmusega. Kokkukudumise sobiv rütm vali vastavalt enda kudumistihedusele, aga see on üks kahest:

kas – esimene kord rea lõpus 3 kokku ja teine kord 2 kokku

või – esimene kord 3 kokku, teine kord 3 kokku ja kolmas kord  2 kokku.

Õlarihm ei tohiks kahe soonikkoes tüki vahel olla liiga pingul ega ka lainetada.

Selguse mõttes on õlarihma muster antud 16 silmuse osas nii, nagu see paremalt poolt välja paistab (tagasireal tuleb seega siis pahempidiselt märgitud silmus kududa parempidi ja vastupidi, paraku tuleb tagasireal ka vikeldada pahempidiste silmustega. Õlarihma alguses ja lõpus olevad kokkuvõtmise silmused on aga näidatud nii nagu need päriselt kududa tuleb – töö paremal poolel kaks või kolm silmust parempidi ületõstmisega kokku ja töö pahemal poolel kaks või kolm silmust pahempidi kokku. Kõige alumine rida skeemil on loomisrida.

 

 

 

 

Katsetame koos, kuidas õlarihma kududa. (vikelduse võib ka teha teisiti, näiteks lihtsalt silmused vardal jõuga ümber vahetada).

Kui nüüd mõlemad õlarihmad kootud on, siis jutt järgneb …

Saara järjejutu osa nr 7 “Saaremaa kampsun”

Võimalik, et keegi juba hakkas mõtlema, et see on miski seriaal, kus on järjekordselt hooaeg pärast kuuendat osa lõppenud, aga ei – meie järjejutt jätkub :).

Kui te olete tõesti jõuluks kaks varrukat valmis kudunud, väärite väikest preemiat, näiteks pisikest piparkooki, lõhnavanni või ümbermaailmareisi…

Ja kohe pärast pühi on paras aeg alustada hõlmatükkidega. Ilusa sabaosaga selja kui kõige magusama kudumise jätame viimaseks :).

Hõlmad

Selle kampsuni hõlmad on eest veidi pikemad kui küljelt. Kuna kinnisel on nööpaugud servas, võiks vasaku hõlma teha õige pisut (näiteks 4–6 silmust) lõikest laiema, sel juhul jääb ette siiski pisikene ülekäik.

 

  1. Arvuta lõike ja kootud varruka järgi välja, kui palju silmuseid allääres olema peaks (ära silmustega koonerda). Varrukas on arvutamisel täpsem kui tööproov, sest suuremal pinnal käitub sooniline kude täpselt nii, nagu see hiljemgi käituma hakkab. Kootav tükk peaks tulema täpselt lõike suurune vabas olekus, mitte venitatult. Kirjuta kõik silmuste arvud lõike peale, siis ei unune need ära.
  2. Loo vajalik arv silmuseid pikale vardale või ringvarrastele. Kuigi hõlma ei koota ringselt, on ringvardaga seda ka edasi-tagasi hea kududa.

3. Kuna hõlm on eest pikem, siis alusta kudumist järgu kaupa, hõlma esiserva poolt. Esmalt koo 40 silmust ja keera töö ringi ning mine tagasi. Uuesti minnes koo juba 50 silmust, siis 70, siis 90, siis 100, siis 110 jne. Ära unusta, et ka hõlmatükk on keerdilmuseline soonik :).

 

4. Kui kõik silmused on töös, siis koo paar cm otse ja alusta küljelt kahandamist. Kahandamiste arv sõltub lõikest või õieti kehakujust, aga kindlasti arvuta see enne välja, kasutades näiteks varrukat tööproovina. See on vajalik, kuna kudet koos vardaga lõikel mõõtes hoiab see tänu vardale ennast laiemalt, kui see pärast jääb.

5. Pärast vööjoont on vaja külgedel taas silmuseid kasvatada.

Kuidas kududa varrukaava?

Tee kõigepealt kindlaks, kui palju silmuseid maha kududa tuleb. Ja alusta kahandamist igal real nii, et kahandatavate silmuste hulk igal real väheneb ning algul võtad ka tagasi tulles kaks viimast silmust kokku – nii tuleb ava sujuv ja selles pole nurgelisi kohti.

Üks näide (sinu silmuste arv ei pruugi sellega klappida): -8; -1; -4; -1; -2; -1; -1; 0; -1; 0; -1; 0; 0; 0;-1 / kokku 21 silmust

Koo lõike järgi edasi ja arvuta samamoodi välja kaelakaare suurus. Õlg koo lõike järgi järgukaupa, aga ära silmuseid maha koo, vaid jäta need kõik vardale. Kui hõlmatükk on valmis, tõsta õlale jäänud silmused lihtsalt mõnele lõngale – pärast saab siis need silmused õlarihma kudumisel seljatükiga kokku kududa.

 

Ja kui üks hõlmatükk on valmis, siis tuleb kududa ka teine! Ja see teine ei pea mitte olema samasugune, sest kahe parema hõlmaga pole midagi peale hakata!

Järjejutt järgneb uue aasta alguses 🙂

Saara sügisene järjejutt “Kuidas sünnitada Saaremaa kampsunit” – osa nr 6

Kuidas kududa lõike järgi?

Lõpuks ometi on asi sealmaal, et see varrukas hakkab lõppema. Jäänud on üksnes “pisikene” varrukakaarekene. Kas selle lõike järgi kaare kudumise juures ka miski oht varitseb? Kohe vastaks – ikka. Kui sa üldse midagi teed, siis varitseb alati oht, et see ei tule välja nii, nagu tahtsid. Ainult siis, kui üldse mitte midagi ei tee, siis pole eriti ohtu, et midagi valesti läheb.

Lõike järgi kudumises pole siiski miskit keerukat, ainus oht on see, et varrukas ei tõmba varraste lähedalt nii palju kokku kui ta seda hiljem ilma varrasteta teeb. Ehk siis varda juurest mõõtmine võib osutuda eksitavaks ning poole kaare pealt avastad, et oled liiga palju silmuseid kahandanud ja varrukakaar on liiga kitsas.

Kuidas kahandada?

Aseta oma poolik varrukas lõikele. Et kaar tuleks täpselt soovitud kujuga, selleks tõmba poole kaare peale üks horisontaalne abijoon ja loe ära, mitu rida selleni oleks vaja kududa ja mitu silmust kahandada. Siis saad kahandatavate silmuste arvu täpselt teada. Pärast kavanda samamoodi varrukakaare ülemise poole kahandused.

Varrukakaare kuju on üldiselt selline, et esmalt tuleb maha kududa kõige suurem portsuke silmuseid ja kahandatavate silmuste arvu vähendada iga reaga. Et ei tekiks järske nõkse, on tark tagasireal kaks viimast silmust kokku kududa. Minu kahanduse skeem sai selline – minnes 7 silmust maha kududa, tagasitulles 2 viimast kokku ehk -1. kolmandal real 3 maha kududa jne. Kui varrukakaar on umbes 45 kraadise nurga all, siis on tõenäone, et sobib kahandada igal edasireal üks silmus. Äärmiselt tark on oma kahandamise rütm varrukalõikele üles märkida. Nii säilib mingigi lootus, et teine varrukas tuleb samasugune :).

Ja nii need varrukad valmis saavadki!

Juba järgmisel nädalal ootavad meid hõlmad 🙂

Saara sügisene järjejutt “kuidas sünnitada Saaremaa kampsunit” – osa nr 4

Tegelikult ma näen isegi läbi helendavate ekraanide, kuidas kõik Saaremaa kampsunihuvilised oma tugitoolides, diivanitel ja laudade taga veidi närviliselt istuvad ja tühjade näppudega trummeldavad. Lõngad on rivis, vardad ihutud, lõige testitud, tööproov kujutud – no kaua peab kannatama, millal ometi see kudumine algab?

Jah, fanfaarid ja trummid – NÜÜD SEE ALGAB!

Varrukas

Me alustame selle kampsuni sünnitustegevust varrukast. Sest esmalt varruka lõngakerast väljutamine on tulevase kampsuni tervisele ja suurusele kõige parem. Nimelt on just varrukas (loe varrukad) see osa kampsunist, mille puhul pole nii hirmus oluline, kui täpselt see lõike järgi tuleb. Neil kampsunitel võisid varrukad olla kas veidi rohkem või vähem ümber käe. Seega saab varrukatest suurepärane täiendava mõõtmise allikas ehk siis ülisuur tööproov, millega veelkord täpsustada, kui suure selle kereosa tegema peaks. Teisalt on varrukate kudumine suuremalt jaolt ringne, mis on veidi mugavam ja kolmandaks on need kampsuni kõige suuremad osad (kui teil ei juhtu olema just hirmus lühikesed käed), seega on varrukate valmimisega juba ekvaator ületatud.

Varruka algus kooti umbes 9–10 cm edasi-tagasi, nii tekkis varrukale lõhik ja varrukasuu sai hiljem kena nööbiga kinnise.  Varrukasuus on umbes 4 cm veidi teistugust soonikut ehk siis 2 parempidist keerdilsmust / 1 pahempidine silmus. See hoiab varrukasuu veidi veel vähem väljaveniva.

Pärast seda nn varrukavärvlit kooti üks keerukord, mis toredasti varjas ära juurdetehtavate silmuste kasvatuskohad ja selle, et soonikutriibud kokku ei lähe (nagu näete, saarlased ei jätnud midagi juhuse hooleks). Kohe pärast keerukorda tehti ühel real silmuseid rohkelt juurde. Kärla originaalil lausa iga silmuse vahele üks juurde ehk siis silmuseid kahekordistati. Piltidelt võib näha aga ka veidi kitsamaid varrukaid, mille korral võiks ühe silmuse juurde teha üle kahe silmuse.

Kuidas siis kasvatamise tihedus määrata?

Kui tahad vahel kampsuni ka rahvarõivasärgi peale panna, siis võiks valida laiemad varrukad, mahub särk paremini alla. Aga muidu on see pigem lihtsalt meeldimise küsimus. Laiemate varrukate puhul pole vaja pärast jällegi niipalju silmuseid juurde teha. Näitan siin nüüd enda käes kahte varrukat, vasakpoolsel on silmuseid juurde tehtud iga silmuse järel, parempoolsel üle kahe silmuse. Otsustamine jääb kudujale.

Laiem ja kitsam varrukas. Veidi võib siit näha ka lõngade erinevust, vasakpoolne varrukas on kootud Norrast pärit vanamoelisest lõngast, parempoolne 8/2 Aade lõngast.

Kui kampsun on valmis kootud, siis heegeldame veel kaunistused külge ja varrukasuu hakkab välja nägema nii.

Kududes on hea oma varrukat mõõta tehtud lõikel. Siis on ka kohe näha, kui palju võiks veel silmuseid hiljem juurde kasvatada ja kust alustada varrukakaarega.

Lõpetuseks siis varruka alustamise juhend ka skeemina. Alusta skeemi lugemist alt. Keerukorra kudumiseks võta üks samasugune sinine lõngajupp (umbes 1 m pikk) lisaks ja koo see rida töö paremal poolel pahempidi nii, et mõlemad lõngad on töö ees ja vahetad neid iga silmuse järel ühtepidi keerates.

Ps. skeemil on silmused antud nii, nagu need paistavad töö paremalt poolelt. Kuidas keerdsilmust tagasiridadel kududa, seda vaata järjejutu

eelmisest osast.

Nüüd varuge vardad ja varrukat kuduma!

Haapsalu salli kalender

Haapsalu salli kalender 8 EUR

Haapsalu salli kalender 8 EUR

Numbrite küsimus

Seekord jälle kudumisest.

Iga kindakuduja seisab silmitsi mitmete “numeroloogia” küsimustega – kas luua vardale 18 või 24 silmust? Kas võtta lõng jämedusega 8/2 või 12/2? Kas võtta vardad 1,25 või 1, 75? Kas alustada kudumist hommikul kell 6 või õhtul kell 12? Mitu silmust on lõngajooksu viimane piir või mitu korda on mõistlik ühte kinnast harutada?

Ja enamikule küsimustele ei saa te mingit tarka vastust, küsige kelle käest iganes. Sest iga inimene koob natuke erineva tugevusega, iga käsi on tegelikult erineva suurusega ja kinda tiheduski pole alati sama. Lõplik tõde numbrites orienteerumiseks selgub igal ühel isiklikult kududes, kududes ja veel kord kududes.

Aga minu Nõo Reaalgümnaasiumist saadud matemaatiline haridus vist tekitas soovi siiski teile mõned orienteeruvad numbrid soovitada.

  1. Eesti etnograafiline kinnas, sukk ja sokk on alati olnud tihedalt kootud. Et oleks ilus ja oleks soe ning kuluks vähe.
  2. Kirjatud kude ja vikeldatud kude tõmbavad tavaliselt kinda kitsamaks kui parempidine kude.
  3. Pitsiline kude teeb kinda alati laiemaks kui parempidine kude.
  4. Vikeldada ja pitsi kududa pole võimalik ülivägatihedas koes (lihtsalt see on väga tülikas).

Järgnev tabel annab siiski mingi orientiiri, kuidas silmuste arv ja lõnga jämedus ühel keskmisel naistekindal sobituda võiksid. Muidugi saab nasitekinda kududa ka 12/2 lõngast 14 silmusega vardal, aga fakt jääb faktiks, et tulemus on lootusetult hõre ja kinnas ei sarnane Eesti rahvusliku kindaga miskist otsast. Tabel eeldab, et kinnas kootakse peenikeste metallvarrastega (väiksema silmustearvu korral vardad nr 1,5 või 1,75, suurema silmustearvu korral vardad nr 1,25).

Vali oma mustrile sobivb lõng aj sobivad vardad.

Vali oma mustrile sobiv lõng ja sobivad vardad.

8/2, 10/2 ja 12/2 maalähedase olekuga lõngad  ja head peenikesed metallvardad on leitavad meie veebipoest.

Vali vardad ja lõng vastavalt silmuste arvule

Vali vardad ja lõng vastavalt soovitud silmuste arvule. Vasakul Helme ämblikukiri, 20 silmust vardal, lõng 8/2 ja vardad 1,5. Paremal Muhu kindad, 30 silmust vardal, lõng 12/2 ja vardad 1,25.

Seda raamatut saab osta…

Raamatut “Meite Muhu mustrid” müüvad järgmised poed:
Apollo raamatupood internetis
Tartu Kaubamaja Apollo

Tartu Lõunakeskuse Apollo
Tallinna Ülemiste keskuse Apollo
Tallinna Solarise keskuse Apollo
Tallinna Kristiine keskuse Apollo
Pärnu Rüütli tn Apollo
Pärnu Port Artur II Apollo
Pärnu Kaubamajaka Apollo
Rakvere Vaala keskuse Apollo
Rakvere Kroonikeskuse Apollo
Haapsalu Apollo
Tallinna Rocca al Mare keskuse Rahva Raamat
Tallinna Pärnu mnt.10 kauplus Rahva Raamat
Tallinna Viru Keskuse Rahva Raamat
Kuressaare Ferrumi kaubamaja Rahva Raamat
Tartu Tasku keskuse Rahva Raamat
Pärnu keskuse Rahva Raamat
Viljandi Rahva Raamat
Saara kirjastuse kodulehel http://www.saara.ee/
Tore on lugeda, et Muhu mustrite raamat inimestele meeldib, aga eriti tore on lugeda seda muhu keeles. Siinkohal toome Teilegi lugeda ajalehes Saarte Hääl ilmunud Irena Tarvise kirjutise.
Neh, mineva teesibe õhta ma köisi koa Liiva koolimajas, kus seda uut roamatut tudvustati. Nüid oo välja tuln sõuke mailmatuma suur roamat “Meite Muhu mustrid” täis tarkust ja kenadust. Ja muidugist muhu noorikute tüökust. Roamatu kõik kolm tegijad Anu Pink, Anu Kabur ja Mai Meriste reakisid kõik kenad pitkad jutud sest, et mesmoodi seda roamatud tehti. Et põle aega oln süia ja magada koa mette.
Ja Saara kirjastuse esindaja reakis koa selle roamatu tegust. No eks sie olli ikka üks suur tüö koa. Roamat oo ise ju koa suur. Ja ega põle paljast üks umbest kirjutat jutt. Ikka palju oo taris oln asju uurida ja täpsest järge küsida. Neh, et mis roamat sie sõuke siis üldsegid oo? Kohe roamatu alguses oo Laasu Kadri jutt sest, et muhu naesed ja noorikud oo eluaa paljast igaspool vihtun käsitüöd tiha.Ja kohe siitsammast algusest tuleb sie koa välja, et Muhus põle eluaegas kahte sammatsugust asja tehtudkid mette. Kellel põle just kahte vassakud kätt külge juhtun, sie katsub omad asjad ikka jälle teestest paramini tiha. Ja omadmoodi oo nie Muhu asjad oln küll. Sii roamatu sihes õppeb mitudsorti muhu luodust ja kahandamist ja kannategu. Just nõnna kut ennemalt ikka Muhus tehti. Ja nie värvimoed oo koa puhas ää õpetat, et mõuke oo miinikollane ja mõuke kiperoosa. Et kust nie tuln oo ja puhas.

Ja igatsugu suka ja kinda mustrid ja üleväätud sukki oo mitmed sorti ja särgi lappa ja nipiga vatta ja roosit tekka ja abuvesta ja siilikuid ja ümbrikke ja lankimist ja keerukorda ja roosimist ja pätitegu ja eegeldamist ja… uijeekist, ega map jõvagid kõiki asju ette lugeda, mis sial neljasaa lehekülje pial puhas oo. Sõuke asi oo nüid küll juhtun, et nie, kis selle roamatu juba omale oo soan, ädaldavad üheteese järges, et änam põle aiga ööse magada koa mette.Paljast uuriks ja vahiks ja ühtevalu oo sõuke tahtmine, et võtaks vardad ja kojoks just otsemattied midagid valmis või kukuks keskööaegus roosima või katsuks ühe kõlaüö enne omingud valmis soaja. Nüid ma ole teitele muidugid kihu piale aan, et kust sõukse roamatu soab. Juu neid akatse nüid igaspool ikka varsi müima ähk. Talinas mardilaadal olli juba oln.

Olga mis tahes, sie oo sur kange roamat. Ja ma arva just sedasammati, kut üks muhu noorik mineva teesibe õhta ütles – iidlastele tegime ää. Neh, muidugid tegime, ja soarlastele koa.
Olge siis munuksed!