Saara sügisene järjejutt “Kuidas sünnitada Saaremaa kampsunit” – osa nr 6

Kuidas kududa lõike järgi?

Lõpuks ometi on asi sealmaal, et see varrukas hakkab lõppema. Jäänud on üksnes “pisikene” varrukakaarekene. Kas selle lõike järgi kaare kudumise juures ka miski oht varitseb? Kohe vastaks – ikka. Kui sa üldse midagi teed, siis varitseb alati oht, et see ei tule välja nii, nagu tahtsid. Ainult siis, kui üldse mitte midagi ei tee, siis pole eriti ohtu, et midagi valesti läheb.

Lõike järgi kudumises pole siiski miskit keerukat, ainus oht on see, et varrukas ei tõmba varraste lähedalt nii palju kokku kui ta seda hiljem ilma varrasteta teeb. Ehk siis varda juurest mõõtmine võib osutuda eksitavaks ning poole kaare pealt avastad, et oled liiga palju silmuseid kahandanud ja varrukakaar on liiga kitsas.

Kuidas kahandada?

Aseta oma poolik varrukas lõikele. Et kaar tuleks täpselt soovitud kujuga, selleks tõmba poole kaare peale üks horisontaalne abijoon ja loe ära, mitu rida selleni oleks vaja kududa ja mitu silmust kahandada. Siis saad kahandatavate silmuste arvu täpselt teada. Pärast kavanda samamoodi varrukakaare ülemise poole kahandused.

Varrukakaare kuju on üldiselt selline, et esmalt tuleb maha kududa kõige suurem portsuke silmuseid ja kahandatavate silmuste arvu vähendada iga reaga. Et ei tekiks järske nõkse, on tark tagasireal kaks viimast silmust kokku kududa. Minu kahanduse skeem sai selline – minnes 7 silmust maha kududa, tagasitulles 2 viimast kokku ehk -1. kolmandal real 3 maha kududa jne. Kui varrukakaar on umbes 45 kraadise nurga all, siis on tõenäone, et sobib kahandada igal edasireal üks silmus. Äärmiselt tark on oma kahandamise rütm varrukalõikele üles märkida. Nii säilib mingigi lootus, et teine varrukas tuleb samasugune :).

Ja nii need varrukad valmis saavadki!

Juba järgmisel nädalal ootavad meid hõlmad 🙂

Saara sügisene järjejutt “kuidas sünnitada Saaremaa kampsunit” – osa nr 4

Tegelikult ma näen isegi läbi helendavate ekraanide, kuidas kõik Saaremaa kampsunihuvilised oma tugitoolides, diivanitel ja laudade taga veidi närviliselt istuvad ja tühjade näppudega trummeldavad. Lõngad on rivis, vardad ihutud, lõige testitud, tööproov kujutud – no kaua peab kannatama, millal ometi see kudumine algab?

Jah, fanfaarid ja trummid – NÜÜD SEE ALGAB!

Varrukas

Me alustame selle kampsuni sünnitustegevust varrukast. Sest esmalt varruka lõngakerast väljutamine on tulevase kampsuni tervisele ja suurusele kõige parem. Nimelt on just varrukas (loe varrukad) see osa kampsunist, mille puhul pole nii hirmus oluline, kui täpselt see lõike järgi tuleb. Neil kampsunitel võisid varrukad olla kas veidi rohkem või vähem ümber käe. Seega saab varrukatest suurepärane täiendava mõõtmise allikas ehk siis ülisuur tööproov, millega veelkord täpsustada, kui suure selle kereosa tegema peaks. Teisalt on varrukate kudumine suuremalt jaolt ringne, mis on veidi mugavam ja kolmandaks on need kampsuni kõige suuremad osad (kui teil ei juhtu olema just hirmus lühikesed käed), seega on varrukate valmimisega juba ekvaator ületatud.

Varruka algus kooti umbes 9–10 cm edasi-tagasi, nii tekkis varrukale lõhik ja varrukasuu sai hiljem kena nööbiga kinnise.  Varrukasuus on umbes 4 cm veidi teistugust soonikut ehk siis 2 parempidist keerdilsmust / 1 pahempidine silmus. See hoiab varrukasuu veidi veel vähem väljaveniva.

Pärast seda nn varrukavärvlit kooti üks keerukord, mis toredasti varjas ära juurdetehtavate silmuste kasvatuskohad ja selle, et soonikutriibud kokku ei lähe (nagu näete, saarlased ei jätnud midagi juhuse hooleks). Kohe pärast keerukorda tehti ühel real silmuseid rohkelt juurde. Kärla originaalil lausa iga silmuse vahele üks juurde ehk siis silmuseid kahekordistati. Piltidelt võib näha aga ka veidi kitsamaid varrukaid, mille korral võiks ühe silmuse juurde teha üle kahe silmuse.

Kuidas siis kasvatamise tihedus määrata?

Kui tahad vahel kampsuni ka rahvarõivasärgi peale panna, siis võiks valida laiemad varrukad, mahub särk paremini alla. Aga muidu on see pigem lihtsalt meeldimise küsimus. Laiemate varrukate puhul pole vaja pärast jällegi niipalju silmuseid juurde teha. Näitan siin nüüd enda käes kahte varrukat, vasakpoolsel on silmuseid juurde tehtud iga silmuse järel, parempoolsel üle kahe silmuse. Otsustamine jääb kudujale.

Laiem ja kitsam varrukas. Veidi võib siit näha ka lõngade erinevust, vasakpoolne varrukas on kootud Norrast pärit vanamoelisest lõngast, parempoolne 8/2 Aade lõngast.

Kui kampsun on valmis kootud, siis heegeldame veel kaunistused külge ja varrukasuu hakkab välja nägema nii.

Kududes on hea oma varrukat mõõta tehtud lõikel. Siis on ka kohe näha, kui palju võiks veel silmuseid hiljem juurde kasvatada ja kust alustada varrukakaarega.

Lõpetuseks siis varruka alustamise juhend ka skeemina. Alusta skeemi lugemist alt. Keerukorra kudumiseks võta üks samasugune sinine lõngajupp (umbes 1 m pikk) lisaks ja koo see rida töö paremal poolel pahempidi nii, et mõlemad lõngad on töö ees ja vahetad neid iga silmuse järel ühtepidi keerates.

Ps. skeemil on silmused antud nii, nagu need paistavad töö paremalt poolelt. Kuidas keerdsilmust tagasiridadel kududa, seda vaata järjejutu

eelmisest osast.

Nüüd varuge vardad ja varrukat kuduma!

Haapsalu salli kalender

Haapsalu salli kalender 8 EUR

Haapsalu salli kalender 8 EUR

Numbrite küsimus

Seekord jälle kudumisest.

Iga kindakuduja seisab silmitsi mitmete “numeroloogia” küsimustega – kas luua vardale 18 või 24 silmust? Kas võtta lõng jämedusega 8/2 või 12/2? Kas võtta vardad 1,25 või 1, 75? Kas alustada kudumist hommikul kell 6 või õhtul kell 12? Mitu silmust on lõngajooksu viimane piir või mitu korda on mõistlik ühte kinnast harutada?

Ja enamikule küsimustele ei saa te mingit tarka vastust, küsige kelle käest iganes. Sest iga inimene koob natuke erineva tugevusega, iga käsi on tegelikult erineva suurusega ja kinda tiheduski pole alati sama. Lõplik tõde numbrites orienteerumiseks selgub igal ühel isiklikult kududes, kududes ja veel kord kududes.

Aga minu Nõo Reaalgümnaasiumist saadud matemaatiline haridus vist tekitas soovi siiski teile mõned orienteeruvad numbrid soovitada.

  1. Eesti etnograafiline kinnas, sukk ja sokk on alati olnud tihedalt kootud. Et oleks ilus ja oleks soe ning kuluks vähe.
  2. Kirjatud kude ja vikeldatud kude tõmbavad tavaliselt kinda kitsamaks kui parempidine kude.
  3. Pitsiline kude teeb kinda alati laiemaks kui parempidine kude.
  4. Vikeldada ja pitsi kududa pole võimalik ülivägatihedas koes (lihtsalt see on väga tülikas).

Järgnev tabel annab siiski mingi orientiiri, kuidas silmuste arv ja lõnga jämedus ühel keskmisel naistekindal sobituda võiksid. Muidugi saab nasitekinda kududa ka 12/2 lõngast 14 silmusega vardal, aga fakt jääb faktiks, et tulemus on lootusetult hõre ja kinnas ei sarnane Eesti rahvusliku kindaga miskist otsast. Tabel eeldab, et kinnas kootakse peenikeste metallvarrastega (väiksema silmustearvu korral vardad nr 1,5 või 1,75, suurema silmustearvu korral vardad nr 1,25).

Vali oma mustrile sobivb lõng aj sobivad vardad.

Vali oma mustrile sobiv lõng ja sobivad vardad.

8/2, 10/2 ja 12/2 maalähedase olekuga lõngad  ja head peenikesed metallvardad on leitavad meie veebipoest.

Vali vardad ja lõng vastavalt silmuste arvule

Vali vardad ja lõng vastavalt soovitud silmuste arvule. Vasakul Helme ämblikukiri, 20 silmust vardal, lõng 8/2 ja vardad 1,5. Paremal Muhu kindad, 30 silmust vardal, lõng 12/2 ja vardad 1,25.

Seda raamatut saab osta…

Raamatut “Meite Muhu mustrid” müüvad järgmised poed:
Apollo raamatupood internetis
Tartu Kaubamaja Apollo

Tartu Lõunakeskuse Apollo
Tallinna Ülemiste keskuse Apollo
Tallinna Solarise keskuse Apollo
Tallinna Kristiine keskuse Apollo
Pärnu Rüütli tn Apollo
Pärnu Port Artur II Apollo
Pärnu Kaubamajaka Apollo
Rakvere Vaala keskuse Apollo
Rakvere Kroonikeskuse Apollo
Haapsalu Apollo
Tallinna Rocca al Mare keskuse Rahva Raamat
Tallinna Pärnu mnt.10 kauplus Rahva Raamat
Tallinna Viru Keskuse Rahva Raamat
Kuressaare Ferrumi kaubamaja Rahva Raamat
Tartu Tasku keskuse Rahva Raamat
Pärnu keskuse Rahva Raamat
Viljandi Rahva Raamat
Saara kirjastuse kodulehel http://www.saara.ee/
Tore on lugeda, et Muhu mustrite raamat inimestele meeldib, aga eriti tore on lugeda seda muhu keeles. Siinkohal toome Teilegi lugeda ajalehes Saarte Hääl ilmunud Irena Tarvise kirjutise.
Neh, mineva teesibe õhta ma köisi koa Liiva koolimajas, kus seda uut roamatut tudvustati. Nüid oo välja tuln sõuke mailmatuma suur roamat “Meite Muhu mustrid” täis tarkust ja kenadust. Ja muidugist muhu noorikute tüökust. Roamatu kõik kolm tegijad Anu Pink, Anu Kabur ja Mai Meriste reakisid kõik kenad pitkad jutud sest, et mesmoodi seda roamatud tehti. Et põle aega oln süia ja magada koa mette.
Ja Saara kirjastuse esindaja reakis koa selle roamatu tegust. No eks sie olli ikka üks suur tüö koa. Roamat oo ise ju koa suur. Ja ega põle paljast üks umbest kirjutat jutt. Ikka palju oo taris oln asju uurida ja täpsest järge küsida. Neh, et mis roamat sie sõuke siis üldsegid oo? Kohe roamatu alguses oo Laasu Kadri jutt sest, et muhu naesed ja noorikud oo eluaa paljast igaspool vihtun käsitüöd tiha.Ja kohe siitsammast algusest tuleb sie koa välja, et Muhus põle eluaegas kahte sammatsugust asja tehtudkid mette. Kellel põle just kahte vassakud kätt külge juhtun, sie katsub omad asjad ikka jälle teestest paramini tiha. Ja omadmoodi oo nie Muhu asjad oln küll. Sii roamatu sihes õppeb mitudsorti muhu luodust ja kahandamist ja kannategu. Just nõnna kut ennemalt ikka Muhus tehti. Ja nie värvimoed oo koa puhas ää õpetat, et mõuke oo miinikollane ja mõuke kiperoosa. Et kust nie tuln oo ja puhas.

Ja igatsugu suka ja kinda mustrid ja üleväätud sukki oo mitmed sorti ja särgi lappa ja nipiga vatta ja roosit tekka ja abuvesta ja siilikuid ja ümbrikke ja lankimist ja keerukorda ja roosimist ja pätitegu ja eegeldamist ja… uijeekist, ega map jõvagid kõiki asju ette lugeda, mis sial neljasaa lehekülje pial puhas oo. Sõuke asi oo nüid küll juhtun, et nie, kis selle roamatu juba omale oo soan, ädaldavad üheteese järges, et änam põle aiga ööse magada koa mette.Paljast uuriks ja vahiks ja ühtevalu oo sõuke tahtmine, et võtaks vardad ja kojoks just otsemattied midagid valmis või kukuks keskööaegus roosima või katsuks ühe kõlaüö enne omingud valmis soaja. Nüid ma ole teitele muidugid kihu piale aan, et kust sõukse roamatu soab. Juu neid akatse nüid igaspool ikka varsi müima ähk. Talinas mardilaadal olli juba oln.

Olga mis tahes, sie oo sur kange roamat. Ja ma arva just sedasammati, kut üks muhu noorik mineva teesibe õhta ütles – iidlastele tegime ää. Neh, muidugid tegime, ja soarlastele koa.
Olge siis munuksed!