Piia Rand

Käsitööga olen tegelenud juba väikesest peale. Ema õpetas mulle heegeldamist, palju muud aga kodumajanduskooli haridusega vanaemad, kelle juurs Viljandimaal oma koolivaheajad veetsin. Soosaare vanaemal olid tihti toas teljed üleval. Esialgu püüdsin seal salaja midagi kududa ja siis ei jäänudki vanaemal muud üle, kui mind õpetama hakata. Ka rahvarõivahuvi on mul vanaemalt päritud. Temal olid olemas rahvarõivad ning raamaturiiulis ka Helmi Kurriku „Eesti Rahvarõivad“. Uurisin seda ja tahtsin ka endale rahvarõivaid saada.

Koolis oli mul kaks lemmikõppeainet – käsitöö ja matemaatika. Keskkooli lõpus seisingi valiku ees, kuhu minna edasi? Valisin siis käsitööõpetaja eriala, mida õpetati Tallinna Pedagoogilises Instituudis matemaatika-füüsika teaduskonnas. Lõpetamisest alates töötan oma koolis, praeguses Tartu Tamme gümnaasiumis, käsitööõpetajana.

Lisaks olen korduvalt käinud Rahvarõivavalmistajate koolis ja pärast eksami tegemist saanud ka rahvarõivameistri neljanda kategooria. Nüüd olen nii Tartu kui ka Tallinna koolis vöökudumise õpetajana ametis.

„Eesti kirivööd“